{"id":486,"date":"2022-09-02T11:38:43","date_gmt":"2022-09-02T11:38:43","guid":{"rendered":"https:\/\/peersupport.training\/?post_type=article&#038;p=486"},"modified":"2023-05-02T18:49:24","modified_gmt":"2023-05-02T18:49:24","slug":"crisis-management","status":"publish","type":"article","link":"https:\/\/peersupport.training\/et\/article\/crisis-management\/","title":{"rendered":"7. Kriisijuhtimine"},"content":{"rendered":"<div data-elementor-type=\"wp-post\" data-elementor-id=\"486\" class=\"elementor elementor-486\" data-elementor-post-type=\"article\">\n\t\t\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-3a91441 elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"3a91441\" data-element_type=\"section\" data-e-type=\"section\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-9ea80a2\" data-id=\"9ea80a2\" data-element_type=\"column\" data-e-type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-0c5bf17 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"0c5bf17\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Sissejuhatus<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-17519d4 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"17519d4\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span style=\"font-weight: 400;\">Selles peat\u00fckis tutvustame ps\u00fchholoogilise kriisi juhtimist kogemusp\u00f5hises toes. Kogemusp\u00f5histe toetajatena suhtleme toetatavatega, kes seisavad oma elus parasjagu silmitsi stressi ja keerukate v\u00e4ljakutsetega. M\u00f5nikord v\u00f5ib pingetase olla sedav\u00f5rd k\u00f5rge, et tegemist on ps\u00fchholoogilise kriisi v\u00f5i traumareaktsiooniga, ja stressitase \u00fcletab inimese v\u00f5imekuse seda hallata. Toetajatena v\u00f5ime ka ise kogeda ps\u00fchholoogilisi kriise ning nendeks tasub valmistuda. <\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-5004e4d elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"5004e4d\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">7.1 Mis on ps\u00fchholoogiline kriis?<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-40f21fe elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"40f21fe\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span style=\"font-weight: 400;\">Ps\u00fchholoogilise kriisi all peetakse silmas elumuutust, s\u00fcndmust v\u00f5i kogemust, mis n\u00f5uab inimeselt toimetulekuks ja kohanemiseks t\u00e4iendavaid pingutusi, ent selleks tarvis minevaid oskusi ei pruugi tema \u201ct\u00f6\u00f6riistakastis\u201d eri p\u00f5hjustel leiduda. Seda t\u00fc\u00fcpi olukorrad on \u00fcldjuhul erakordsed.\u00a0<\/span><\/p><p>\u00a0<\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Ps\u00fchholoogiline kriis:\u00a0<\/span><\/p><ul><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">on ootamatu<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">seostub tegeliku v\u00f5i tajutava ohuga, samuti teadmatuse ja ebakindlusega<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">m\u00f5jutab inimesi tugevalt ja toob kaasa tugevaid tundeid\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">v\u00f5ib traumeerida\u00a0<\/span><\/li><\/ul><p>\u00a0<\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Kriisi t\u00f5sidus on seotud seda kogeva inimese varasemate kogemuste ja ressurssidega. Kui \u00fche inimese jaoks on sama situatsioon keskmise raskusastmega, siis m\u00f5ne teise jaoks v\u00f5ib tegu olla t\u00f5sise katsumusega. \u00dcks ja seesama olukord v\u00f5ib sama inimest eri eluetappidel m\u00f5jutada sootuks erinevalt. <\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-0114119 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"0114119\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Mil moel eristub ps\u00fchholoogiline kriis \u201ctavalisest\u201d stressist? <\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1f6f462 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"1f6f462\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span style=\"font-weight: 400;\">\u201cTavaline\u201d stress on keha universaalne erutus- v\u00f5i pingeseisund, mis motiveerib inimest tegutsema, olles omal kohal ja vajalik probleemide lahendamiseks ning otsuste langetamiseks, ning aitab inimesel teha, mis tarvis. Stress valmistab teda ette ees ootavaks v\u00e4ljakutseks, aitab tal keskenduda pingutust n\u00f5udvale olukorrale ja kasutada oma ressursse parimal v\u00f5imalikul moel.  T\u00fc\u00fcpiline stressireaktsioon tekib ohuolukorras, v\u00e4ljakutse v\u00f5i muutuse puhul. <br><br>Tugeval stressil on omad ohud, n\u00e4iteks pingete kuhjumine ilma vahepealse leevenduse ja l\u00f5\u00f5gatustuseta (mis v\u00f5ib pikas perspektiivis viia ka kriisini), ent tugev stress ei ole veel kriis.\u00a0<\/span><\/p><p>\u00a0<\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Ps\u00fchholoogilist kriisi seevastu iseloomustab \u00e4\u00e4rmuslik stressitase. Ps\u00fchholoogilise kriisi puhul ei piisa inimese tavap\u00e4rastest toimetuleku viisidest ning tal v\u00f5ib tekkida olukorra \u00fcle kontrolli kaotamise tunne. Kriisis olles tunneme, et meie f\u00fc\u00fcsiline tervis, vaimne heaolu v\u00f5i minapilt on ohus. <br><br>Nagu eelnevalt mainitud, s\u00f5ltub ps\u00fchholoogilise kriisi kogemus konkreetsest isikust, ent leidub siiski rida t\u00fc\u00fcpilisi ps\u00fchholoogiliste kriiside vallandajaid. <\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-638084f elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"638084f\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Ps\u00fchholoogilist kriisi v\u00f5ivad esile kutsuda n\u00e4iteks:<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-9e042e4 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"9e042e4\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<ul><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">L\u00e4hedase surm, suitsiid l\u00e4hikonnas;<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Isiku enda v\u00f5i tema l\u00e4hedase t\u00f5sine haigestumine;\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Tugev h\u00e4bitunne v\u00f5i segadus oma tegude p\u00e4rast, n\u00e4iteks kinnipidamisasutusse sattumise ja karistuse kandmise korral;\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">T\u00f6\u00f6tus, majanduslikud raskused;<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Liiklus\u00f5nnetus, tulekahju, loodus\u00f5nnetus;\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">L\u00e4hisuhtev\u00e4givald, v\u00e4givald avalikus kohas;\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Seksuaalv\u00e4givald;\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">R\u00f6\u00f6vimise, varguse, r\u00fcnnaku ohvriks sattumine;\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Napp p\u00e4\u00e4semine \u00f5nnetusse sattumisest;<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Elumuutused seoses laste lisandumisega perre; viljatus, raseduse katkemine, lapse surm v\u00f5i haigus;\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">L\u00e4hisuhte, kooselu v\u00f5i abielu katkemine, kokkulepete rikkumine l\u00e4hisuhetes, usalduse reetmine, v\u00e4ljaj\u00e4tt pere- v\u00f5i s\u00f5pruskonnast;\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Teise linna v\u00f5i riiki kolimine <\/span><\/li><\/ul>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-35171a7 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"35171a7\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">7.2 Toetatava kriis ja toetaja kriis <\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-2b7c5fc elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"2b7c5fc\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kriisijuhtimine kogemusp\u00f5hises toes eeldab selget vastust k\u00fcsimusele: <\/span><span style=\"font-weight: 400;\"><u>\u201cKes on kriisis?\u201d<\/u>. Vastusest s\u00f5ltub, kuidas edasi tegutseda. <br><br><\/span><span style=\"font-weight: 400;\"> Juhul, kui kriisi kogeb inimene, keda oleme kogemusp\u00f5hiselt toetamas, r\u00e4\u00e4gime <\/span><span style=\"font-weight: 400;\"><u>toetatava kriisist<\/u><\/span><span style=\"font-weight: 400;\">. Olles kogemusp\u00f5hise toetajana ise kriisis, on tegemist <\/span><span style=\"font-weight: 400;\"><u>toetaja kriisiga<\/u><\/span><span style=\"font-weight: 400;\">. Ehkki kriisijuhtimine ning toetaja reaktsioon s\u00f5ltub sellest, kes on kriisis, on kummalgi juhul esmat\u00e4htis osapoolte tervis, turvatunne ja asjakohane abi.\u00a0<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-0498e54 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"0498e54\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Toetatava kriis<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-2c0b1bd elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"2c0b1bd\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span style=\"font-weight: 400;\">Ps\u00fchholoogilises kriisis v\u00f5i traumeerivas olukorras tuleb k\u00f5igepealt tegeleda praktiliste k\u00fcsimustega, mis puudutavad toetatava turvalisust ja turvatunnet. Keskendu toetajana esmalt turvatunde tagamisele ning aita toetataval hoolitseda p\u00f5hivajaduste eest. Oluline on, et toetatav leiaks ps\u00fchholoogilises kriisis millegi, mis aitaks tal hoida jalgealust, mingit pidepunkti, et seej\u00e4rel keskenduda toimetulekuviisidele.<\/span><\/p><p>\u00a0<\/p><p class=\"translation-block\">Ps\u00fchholoogilises kriisis toetatavale on oluline, et tema toetaja suudaks toime tulla stressi, kriisi ja traumaga. Toetaja ennastjuhtivus aitab hoida ka toetatava tervist ja heaolu. Selleks et pakkuda keerukates olukordades asjakohast tuge, peaks toetaja teadlik olema enda p\u00e4devustest ja ressurssidest.\n<br><br>\nOma p\u00e4devust ja selle piire peab kindlasti silmas pidama, sest kogemusp\u00f5hised toetajad v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erineva v\u00e4lja\u00f5ppe ja taustaga, mis omakorda m\u00f5jutab kriisis toetatavat. M\u00f5nel kogemusp\u00f5hisel toetajal v\u00f5ib olla eelnev haridus teemakohasel erialal, n\u00e4iteks ps\u00fchholoogias, sotsiaalt\u00f6\u00f6s v\u00f5i tervishoius, samas kui m\u00f5nel teisel on hulgaliselt praktilisi kogemusi, ent vaimse tervise alane v\u00e4lja\u00f5pe v\u00f5ib olla veel napp.<\/p><p>\u00a0<\/p><p class=\"translation-block\">Toetajal v\u00f5iks meeles m\u00f5lkuda, et vahel vajab toetatav vaimse tervise spetsialisti (t\u00e4iendavat) abi. Ise\u00e4ranis t\u00e4htis on see ps\u00fchholoogilise kriisi v\u00f5i traumade puhul. Selleks, et abi j\u00f5uaks toetatavani, v\u00f5iks kogemusp\u00f5hine toetaja talle abi leidmiseks vajalikku teavet pakkuda. Teave v\u00f5iks \u00fcldjuhul piirduda esmavajalikuga, mitte ilmtingimata seisneda kogemusp\u00f5hise toetaja isiklikes kogemustes abi otsimisega.\n<br><br>\nKui annad toetatavale infot, olgu see lihtne, faktip\u00f5hine ning edastatud hoolivalt. Alati on hea esmalt uurida, kas toetatav soovib \u00fcldse tolles hetkes kuulda sinu vaatenurka, puudutagu see siis sinu isiklikku kogemust v\u00f5i teavet abi kohta, millest tal v\u00f5iks kasu olla. Teisalt, toetatava ps\u00fchholoogiline kriis ei pruugi olla \u00f5ige aeg sinu kui toetaja isiklikeks lugudeks ega suure hulga info jagamiseks.<\/p><p>\u00a0<\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Toetatava kriisi puhul pea eriliselt silmas enda kui toetaja ressursse: hoolitse teadlikult ja ka ennetavalt enda heaolu eest. See on esmane nii sinu kui su toetatava jaoks! Tasub meeles hoida, et oma vajaduste ja piiride eiramine on v\u00e4ga riskantne, kuna suureneb l\u00e4bip\u00f5lemisoht, mispuhul kellelegi teisele tuge pakkuda siis enam ei saa ega v\u00f5igi. <br>\u00a0<br \/><\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">\u00dcle tasub vaadata e-kursuse alapeat\u00fckk 2.5, kus keskendume traumateadliku kogemusp\u00f5hise toe p\u00f5him\u00f5tetele. Kasuks v\u00f5ivad tulla vaimse tervise esmaabi v\u00f5i ps\u00fchhosotsiaalse esmaabi raamistikud, eriti kriisiolukordade jaoks. Tutvustame m\u00f5lemat raamistikku l\u00fchidalt alapeat\u00fckis 7.3.\u00a0<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-161b689 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"161b689\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Toetaja kriis<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-352e85c elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"352e85c\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kogemusp\u00f5histe toetajatena oleme eesk\u00e4tt inimesed ja seet\u00f5ttu v\u00f5ime kriise kogeda ka enda elus. Kui oleme ise sattunud kriisi, ei peaks teistele samal ajal tuge pakkuma, vaid oluline on v\u00f5tta hinget\u00f5mbeaeg. Sellises olukorras peame seadma prioriteediks omaenda heaolu ja saama esmalt ise tuge. Nagu sageli \u00f6eldakse - t\u00fchi kott ei seisa p\u00fcsti.\u00a0<\/span><\/p><p>\u00a0<\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Esmat\u00e4htis on iseendale otsida abi. Kui tunneme end toetajatena \u00fclekoormatuna ja oleme iseenda vajadused unarusse j\u00e4tnud, tuleb kindlasti leida usaldusisik v\u00f5i professionaal, kellega sellest r\u00e4\u00e4kida. Abi otsida tuleb ka, kui oleme \u00fcle elanud ps\u00fchholoogilise trauma ega tule enam toime.\n<br><br>Kui t\u00f6\u00f6tad organisatsioonis, anna olukorrast v\u00f5imalikult kiiresti teada oma otsesele juhile v\u00f5i m\u00f5nele teisele asjakohasele isikule. Selleks et saaksid taastuda, on vaja teha paus teiste toetamisest. V\u00f5imalik, et leiad tuge oma meeskonnast - hoolivate inimestega koos aja veetmine v\u00f5ib olla vaimule turgutav. Juhul, kui su t\u00f6\u00f6kollektiiv ja t\u00f6\u00f6keskkond sulle toetavalt m\u00f5jub, v\u00f5id j\u00e4tkuvalt ka n\u00e4iteks kontoris kohal k\u00e4ia ja kolleegidega suhelda, kuid pea meeles, et sina peaksid saama sel perioodil teistelt emotsionaalset tuge, mitte seda ise teistele pakkuma.\u00a0<\/span><\/p><p>\u00a0<\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Siin on m\u00f5ned k\u00fcsimused, mis aitavad sul kogemusp\u00f5hise toetaja hinnata, kas oled parasjagu kogemas ps\u00fchholoogilist kriisi:\u00a0<\/span><\/p><ol><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Kas sa tunned, et oled kontrolli kaotamas v\u00f5i sul on raskusi igap\u00e4evaelu ja \u00fclesannetega hakkama saamisel?<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">On sul raskusi s\u00f6\u00f6mise, une v\u00f5i enda h\u00fcgieeni eest hoolitsemisega?<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Oled sa hiljuti kogenud m\u00f5nda ootamatut s\u00fcndmust, mis on sinus esile kutsunud tugevaid emotsioone v\u00f5i hoopiski tuimuse?<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Kas tunned, et sinu tavap\u00e4rased toimetulekuviisid ei ole piisavad v\u00f5i neist pole abi?\u00a0<\/span><\/li><\/ol><p>\u00a0<\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Kui vastasid v\u00e4hemalt \u00fchele k\u00fcsimusele \"jah\", v\u00f5iksid oma seisundit t\u00e4helepanelikult uurida. Kui vastasid \"jah\" kahele v\u00f5i enamale k\u00fcsimusele, v\u00f5ib tegu olla ps\u00fchholoogilise kriisiga, mispuhul otsi esimesel v\u00f5imalusel abi ja tuge l\u00e4hedastelt, vaimse tervise spetsialistilt v\u00f5i kriisin\u00f5ustajalt.\u00a0<\/span><\/p><p>\u00a0<\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Selle e-kursuse 8. peat\u00fckist leiad t\u00e4iendavaid ressursse ja n\u00f5uandeid oma olukorra hindamiseks ja sellest teistega r\u00e4\u00e4kimiseks. Selles, enesehoiule p\u00fchendatud peat\u00fckis sisaldub ka nn valgusfoori s\u00fcsteem ja kui kuulud nn \"punase tule tsooni\", tuleb otsekohe abi otsida.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-7a1b0a5 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"7a1b0a5\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">7.3. Toetamise strateegiad ps\u00fchholoogilises kriisis<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-aa9b3c0 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"aa9b3c0\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kogemusp\u00f5hist tuge saab pakkuda mitmeti. Et iga toetaja on omaette indiviid temale omaste tugevuste ja suhtlemisstiiliga, on iga toetava suhte d\u00fcnaamika ainulaadne. Sellegipoolest on kasulik toetuda suunistele, mis aitavad \u00fcles ehitada toetavat ja stabiilset suhtlust. Neist suunistest v\u00f5ib just kriisiolukorras palju abi olla.\u00a0<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-a3b6a77 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"a3b6a77\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Kriisiplaani olemasolu\n<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-48852c2 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"48852c2\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kriisiplaan on vajalik selleks, et kriisiolukorda sattudes ei peaks hakkama lahendusi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama, vaid lahendusk\u00e4igud on juba olemas ning nende j\u00e4rgi saab kiirelt tegutsema hakata. Selleks peab plaan olema eelnevalt koostatud. Organisatsioonides on kasulik etten\u00e4gelikult v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada konkreetne, samm-sammuline plaan niisuguste kriisiolukordade puhuks, mis v\u00f5ivad asutust ennast, selle liikmeid v\u00f5i tegevusi oluliselt m\u00f5jutada. <br><br> Kogemusp\u00f5hise toe pakkumise puhul liigitub kriisiolukorraks n\u00e4iteks v\u00f5tmeisikute haigestumine v\u00f5i tervisealane tagasilangus t\u00f6\u00f6kollektiivis; surm (sh suitsiid) organisatsioonis v\u00f5i toetatavate seas; asutusele ootamatu finantsiline v\u00f5i muud liiki risk jmt. Kriisiplaan pole m\u00f5eldud \u00fcksnes asutustele, vaid selle v\u00f5ib luua iga\u00fcks enda otstarbeks, n\u00e4iteks ette ennustatavate raskustega toimetulekuks (kroonilise terviseprobleemi s\u00fcvenemine jmt).\u00a0<\/span><\/p><p>\u00a0<\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Kriisiplaani on hea v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada tiimina. K\u00f5igepealt tuleb valida kriisistsenaarium, millega toimetuleku jaoks plaan koostatakse. Seej\u00e4rel m\u00f5elge, keda olukord t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige enam m\u00f5jutab - kes on need inimesed\/r\u00fchmad, kes t\u00f5en\u00e4oliselt tuge vajavad? Kes saaksid tuge pakkuda, kuidas nendega \u00fchendust v\u00f5tta ja milliseid kokkuleppeid saab selleks juba praegu s\u00f5lmida? Kuidas viime kokku toetajad ja toetust vajavad inimesed?\u00a0<\/span><\/p><p>\u00a0<\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Veel \u00fcks \u00fclimalt oluline teema kriisiolukorras on informatsioon \u2013 v\u00f5ib isegi \u00f6elda, et kriisijuhtimine on esmajoones infojuhtimine. Kes peab kriisiolukorrast esmajoones kuulma? Millises j\u00e4rjekorras peaksime asjassepuutuvaid inimesi teavitama (nt juhatus, tiim, kogu organisatsioon)? Oluline on anda teavet neile, keda olukord otseselt m\u00f5jutab, ning see info tuleks edastada neutraalselt, l\u00fchidalt, faktiliselt, kuid sealjuures hoolivalt ja inimlikult. Sageli on kasulik koos esmase teabega anda inimestele juhised edasise abi saamiseks.\u00a0<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-2451569 elementor-position-inline-start elementor-view-default elementor-mobile-position-block-start elementor-widget elementor-widget-icon-box\" data-id=\"2451569\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"icon-box.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-icon-box-wrapper\">\n\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-icon-box-icon\">\n\t\t\t\t<span  class=\"elementor-icon\">\n\t\t\t\t<i aria-hidden=\"true\" class=\"fas fa-question-circle\"><\/i>\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-icon-box-content\">\n\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-icon-box-title\">\n\t\t\t\t\t\t<span  >\n\t\t\t\t\t\t\tHarjutus\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/h3>\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p class=\"elementor-icon-box-description translation-block\"><b>\u00dclesanne:<\/b> kui t\u00f6\u00f6tad organisatsioonis, siis uuri, millele toetudes on seal tavaks kriiside korral tegutseda. <br>Kas on olemas konkreetne, samm-sammuline plaan eri t\u00fc\u00fcpi kriisiolukordade jaoks?<\/p>\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-8acb7f0 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"8acb7f0\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span style=\"font-weight: 400;\">P\u00f5hjalikumat on seda teemat k\u00e4sitletud <a href=\"https:\/\/peersupport.training\/et\/toolkit\/\">Peer Support+ e-raamatus, <\/a><\/span><span style=\"font-weight: 400;\">kust leiad juhendi kriisiplaani koostamiseks organisatsioonis ja n\u00e4idisplaani.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-98ac86d elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"98ac86d\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Vaimse tervise esmaabi<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-5da436b elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"5da436b\" data-element_type=\"section\" data-e-type=\"section\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-4c086f1\" data-id=\"4c086f1\" data-element_type=\"column\" data-e-type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-09f2564 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"09f2564\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p class=\"translation-block\"><b>Kogemusp\u00f5hine toetaja v\u00f5iks tutvuda vaimse tervise esmaabi p\u00f5him\u00f5tetega. <\/b>See on abi, mida osutatakse inimesele, kellel on tekkimas vaimse tervise probleem, kelle olemasolev vaimse tervise probleem s\u00fcveneb v\u00f5i kellel on vaimse tervise kriis. Vaimse tervise esmaabi antakse kuni asjakohase professionaalse abi saamise v\u00f5i kriisi lahenemiseni. (Ingliskeelse l\u00fchi\u00fclevaate vaimse tervise esmaabi ajaloo kohta leiad <\/span><a href=\"https:\/\/mhfainternational.org\/history-of-mental-health-first-aid\/\" target=\"_self\"><span style=\"font-weight: 400\">siit<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400\">).<\/span><\/p><p><br \/><span style=\"font-weight: 400;\">Esmat\u00e4htis on kohandada antav abi selle inimese vajadustele vastavaks, keda toetatakse. Tasub meeles pidada, et siinsed juhtn\u00f6\u00f6rid on \u00fcldised soovitused, mille kasutamisel tasub arvesse v\u00f5tta kohaliku tervishoius\u00fcsteemi v\u00f5imalusi ja erip\u00e4rasid. Vaimse tervise esmaabi juhtn\u00f6\u00f6rid on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud ekspertkogud, kuhu on kuulunud vaimse tervise raskuseid kogenud inimesed, nende hooldajad ja vaimse tervise spetsialistid. <br><br>\nInglisekeelseid juhtn\u00f6\u00f6re saab alla laadida <\/span><a href=\"https:\/\/mhfa.com.au\/mental-health-first-aid-guidelines\"><span style=\"font-weight: 400;\">sellelt lehek\u00fcljelt<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">, kus leiab materjali laia ringi teemade kohta, n\u00e4iteks kuidas toetada inimest <\/span><a href=\"https:\/\/mhfa.com.au\/sites\/default\/files\/depression_-_mhfa_guidelines_2021_0.pdf\"><span style=\"font-weight: 400;\">depressiooni<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">, <\/span><a href=\"https:\/\/mhfa.com.au\/sites\/default\/files\/eating_disorders_-_mhfa_guidelines_2021.pdf\"><span style=\"font-weight: 400;\">s\u00f6\u00f6mish\u00e4irete<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">, <\/span><a href=\"https:\/\/mhfa.com.au\/sites\/default\/files\/suicidal_thoughts_and_behaviours_-_mhfa_guidelines_2021_0.pdf\"><span style=\"font-weight: 400;\">suitsidaalsete m\u00f5tete v\u00f5i k\u00e4itumise<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\"> ja paljude teiste vaimse tervise raskuste korral. Eraldi t\u00e4helepanu on p\u00f6\u00f6ratud sotsiaalselt ebav\u00f5rdses olukorras olevatele gruppidele, n\u00e4iteks kuidas pakkuda tuge <\/span><a href=\"https:\/\/mhfa.com.au\/sites\/default\/files\/deaf_person_hearing_mhfaiders_-_mhfa_guidelines_2021_1.pdf\"><span style=\"font-weight: 400;\">viipekeelsetele kurtidele<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">, <\/span><a href=\"https:\/\/mhfa.com.au\/sites\/default\/files\/considerations_when_providing_mental_health_first_aid_to_an_adolescent_-_mhfa_guidelines_2021_0.pdf\"><span style=\"font-weight: 400;\">noortele<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">, <\/span><a href=\"https:\/\/mhfa.com.au\/sites\/default\/files\/considerations_when_providing_mhfa_to_an_lgbtiq_person_guidelines_-_2021_0.pdf\"><span style=\"font-weight: 400;\">LGBTQIA+ kogukonda kuuluvatele inimestele<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">, jne. <br><br>Viidatud veebilehelt leiab ka rida juhiseid vaimse tervise murede ja rahaliste raskustega inimeste toetamiseks. Nagu n\u00e4ha, leidub hulgaliselt materjali, mis ei mahu selle kursuse raamidesse, kuid mis aitavad sind kui kogemusp\u00f5hist toetajat p\u00e4devuste laiendamisel.\u00a0<\/span><span style=\"font-weight: 400;\"><br \/><\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-f7b0a32 elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"f7b0a32\" data-element_type=\"section\" data-e-type=\"section\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-4d062dd\" data-id=\"4d062dd\" data-element_type=\"column\" data-e-type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-f27103b elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"f27103b\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><b>Vaimse tervise esmaabi sammud<\/b><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">J\u00e4rgnevas l\u00fchivideos tutvustatakse vaimse tervise esmaabi viit sammu:\u00a0<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-398ebba elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"398ebba\" data-element_type=\"section\" data-e-type=\"section\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-6169e52\" data-id=\"6169e52\" data-element_type=\"column\" data-e-type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d2bf716 elementor-widget elementor-widget-video\" data-id=\"d2bf716\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-settings=\"{&quot;youtube_url&quot;:&quot;https:\\\/\\\/www.youtube.com\\\/watch?v=Vg5W2ggh9eY&quot;,&quot;video_type&quot;:&quot;youtube&quot;,&quot;controls&quot;:&quot;yes&quot;}\" data-widget_type=\"video.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-wrapper elementor-open-inline\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-video\"><\/div>\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1d33aa7 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"1d33aa7\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p class=\"translation-block\">Enne vaimse tervise esmaabi andmist on oluline esmalt hinnata, kas sul on jaksu ja v\u00f5imalust toetamiseks. Hinda kriitiliselt, kas oled abi andmiseks valmis piisavalt aega varuma ning kuidas on lood sinu enda heaolu ja muude ressurssidega (vaata peat\u00fckis 8 k\u00e4sitletud enesehoiu temaatikat). Ainult siis, kui oled veendunud, et sinu k\u00e4sutuses on vajalik ajaline, emotsionaalne jms ressurss, v\u00f5id osutada esmaabi.<\/p><p>\u00a0<\/p><ol><li><span style=\"font-weight: 400;\"> L\u00e4hene ja hinda olukorda - kas on oht suitsiidiks v\u00f5i tervisekahjustusteks?<\/span><\/li><li><span style=\"font-weight: 400;\"> Kuula ilma hinnanguid andmata<\/span><\/li><li><span style=\"font-weight: 400;\"> Paku kindlustunnet<\/span><\/li><li><span style=\"font-weight: 400;\"> Julgusta professionaalse abi kasutamist\u00a0<\/span><\/li><li><span style=\"font-weight: 400;\"> Julgusta eneseabi ja teiste toetavate strateegiate kasutamist<\/span><\/li><\/ol><p>\u00a0<\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">P\u00e4rast kellelegi vaimse tervise esmaabi andmist on \u00f5ige hetk tegeleda enesehoiuga, kuna sedalaadi empaatilised ja toetavad vestlused neelavad loomup\u00e4raselt hulga vaimset energiat.\n<br><br>\nEestiski on v\u00f5imalik \u00f5ppida andma vaimse tervise esmaabi -\n<\/span><a href=\"https:\/\/esmaabi.peaasi.ee\" target=\"_self\"><span style=\"font-weight: 400\">uuri l\u00e4hemalt siit<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400\">!<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-f8822c7 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"f8822c7\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Ps\u00fchholoogiline (v\u00f5i ps\u00fchhosotsiaalne) esmaabi<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-2fd2fcc elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"2fd2fcc\" data-element_type=\"section\" data-e-type=\"section\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-e286b57\" data-id=\"e286b57\" data-element_type=\"column\" data-e-type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d9c8f6a elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"d9c8f6a\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><b>Teiseks on hea tutvuda ps\u00fchholoogilise (v\u00f5i ps\u00fchhosotsiaalse) esmaabi p\u00f5him\u00f5tetega.<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> See on m\u00f5nes m\u00f5ttes veelgi praktilisem l\u00e4henemine kui vaimse tervise esmaabi, kuiv\u00f5rd selle keskmes on traumeeriva olukorra j\u00e4rgne p\u00f5hivajaduste eest hoolitsemine.\n<br><br>\nMaailma Terviseorganisatsioon on loonud sellekohased materjalid, mis on k\u00e4ttesaadavad <\/span><a href=\"https:\/\/www.who.int\/publications\/i\/item\/9789241548205\"><span style=\"font-weight: 400;\">nende veebilehel<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">; (<a href=\"https:\/\/sotsiaalkindlustusamet.ee\/sites\/default\/files\/content-editors\/Ohvriabi\/psuhholoogiline_esmaabi_abistajatele_veebi.pdf\">otselink uuendatud eestikeelsele materjalile Sotsiaalkindlustusameti lehel<\/a>). Ps\u00fchholoogilise esmaabi juhend on hulk juhtn\u00f6\u00f6re, mida tasub kohandada kohalike olude ja v\u00f5imaluste j\u00e4rgi.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\"><br>Ps\u00fchholoogilise esmaabi all peetakse silmas inimliku, toetava ja praktilise toe pakkumist t\u00f5sise kriisi t\u00f5ttu kannatada saanud inimesele, kes v\u00f5ib vajada abi.\u00a0<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\"><br>Ps\u00fchholoogiline esmaabi sisaldab endas:<\/span><\/p><ul><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">praktilise abi ja toe pakkumist, mis ei ole pealet\u00fckkiv;\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">vajaduste ja murede hindamist;\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">inimese abistamist tema p\u00f5hivajaduste katmisel (n\u00e4iteks toit ja vesi, teave);\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">inimese kuulamist, sundimata teda r\u00e4\u00e4kima;\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">inimese tr\u00f6\u00f6stimist ja aitamist, et ta tunneks end rahuliku(ma)na;\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">inimese aitamist teabe saamisel ning teenuste leidmisel;<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">inimese toetamist viisil, mis ei retraumatiseeri.<\/span><\/li><\/ul><p><span style=\"font-weight: 400;\">Ehkki ps\u00fchholoogilise esmaabi alla kuulub ka valmisolek inimese lugu \u00e4ra kuulata, tuleks v\u00e4ltida inimese survestamist selleks. Abistada saab ka ilma, et inimene avaks oma tundeid ja kirjeldaks oma vahetuid reaktsioone. Ps\u00fchholoogilist esmaabi andes ei palu me inimesel anal\u00fc\u00fcsida temaga juhtunut ega lasku p\u00f5hjalikku arutellu talle kannatusi p\u00f5hjustanud s\u00fcndmuse \u00fcle.<br>\u00a0<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Ps\u00fchholoogiline esmaabi k\u00e4tkeb endas tegureid, mida peetakse inimese pikaajalisel taastumisel k\u00f5ige t\u00f5husamaks (vastavalt uuringutele ja paljude otseste abistajate \u00fcksmeelsele arvamusele). Need\ntegurid h\u00f5lmavad j\u00e4rgmist:\u00a0\u00a0<\/span><\/p><ul><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">turvatunne, kontakt teistega, rahu ja lootusrikkus;\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">juurdep\u00e4\u00e4s sotsiaalsele, f\u00fc\u00fcsilisele ja emotsionaalsele toele;<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">tunnet, et inimene suudab end nii \u00fcksikinimese kui ka kogukonnas end aidata.\u00a0<\/span><\/li><\/ul><p class=\"translation-block\"><i>Oleme allpool toodud materjali veidi kohandanud, et need vastaksid just kogemusp\u00f5hise toe pakkumise vajadustele (kuna ps\u00fchholoogiline esmaabi on laialt kasutusel suurte humanitaarkriiside puhul nagu n\u00e4iteks s\u00f5dade, looduskatastroofide, \u00f5nnetuste korral. <\/i><br><br><\/p><p class=\"translation-block\">Ps\u00fchholoogilise esmaabi <b>kolm peamist p\u00f5him\u00f5tet on: vaata, kuula ja \u00fchenda. <\/b>Igal p\u00f5him\u00f5tte puhul toome v\u00e4lja, kuidas v\u00f5iks selle j\u00e4rgi toimida.<\/p><p><b>Vaata:\u00a0<\/b><\/p><ul><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Kontrolli ohutust. Vali koht, kus saate vestelda privaatselt ja turvaliselt.<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Tee kindlaks, kas inimesel on rahuldamata p\u00f5hivajadusi (n\u00e4iteks vajab erakorralist arstiabi, on puruks rebenenud riietes vmt).<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Tee kindlaks, kas inimesel on t\u00f5sine stressreaktsioon (n\u00e4iteks on endast v\u00e4ga v\u00e4ljas; on v\u00f5imetu omal j\u00f5ul liikuma, ei ole kontaktne, on \u0161okiseisundis vmt).<\/span><\/li><\/ul><p><b>Kuula:<\/b><\/p><ul><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">L\u00e4hene inimesele, kes v\u00f5ib vajada tuge ja loo kontakt.<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">K\u00fcsi, millised on inimese vajadused ja mured.\u00a0<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Kuula inimest ja aita tal tunda end rahulikult.\u00a0<\/span><\/li><\/ul><p><b>\u00dchenda:\u00a0<\/b><\/p><ul><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Aita inimesel rahuldada tema p\u00f5hivajadusi ja j\u00f5uda asjakohaste teenusteni.<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Abista inimest tema jaoks hetkel k\u00f5ige akuutsemate murede adresseerimisel.<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Anna talle olukorra v\u00f5i probleemi kohta asjakohast infot.<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Aita inimesel luua kontakt oma l\u00e4hedastega ja abista sotsiaalse toe saamisel.<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Kui lubad temaga hiljem \u00fchendust v\u00f5tta, tee seda kindlasti!\u00a0<\/span><\/li><\/ul><p><span style=\"font-weight: 400;\">Sarnaselt vaimse tervise esmaabile on ka ps\u00fchholoogilise esmaabi andmise j\u00e4rel oluline hoolitseda enda heaolu eest. Kuidas seda teha, ongi j\u00e4rgmise peat\u00fcki teema.\u00a0<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"featured_media":1368,"parent":0,"menu_order":7,"template":"","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}}},"categories":[],"class_list":["post-486","article","type-article","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/peersupport.training\/et\/wp-json\/wp\/v2\/article\/486","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/peersupport.training\/et\/wp-json\/wp\/v2\/article"}],"about":[{"href":"https:\/\/peersupport.training\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/article"}],"version-history":[{"count":40,"href":"https:\/\/peersupport.training\/et\/wp-json\/wp\/v2\/article\/486\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1750,"href":"https:\/\/peersupport.training\/et\/wp-json\/wp\/v2\/article\/486\/revisions\/1750"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peersupport.training\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1368"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/peersupport.training\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=486"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/peersupport.training\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=486"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}