6. Suhtlemisoskused

Sissejuhatus

Olles jõudnud käesoleva peatükini, on sul tõenäoliselt sügav huvi teiste inimeste kogemuspõhiselt toetamise vastu. Paraku võib elus juhtuda, et ühe inimese puhtsüdamlikku soovi ei pruugi teine kohe näha osata. 

 

Selles peatükis vaatleme, kuidas toe pakkumise soovi paremini kommunikeerida: kuidas tagada seda, et vestluspartner (toetatav) ei tunneks end hukka mõistetuna, ning veenduda, et kogemuspõhist tuge puudutavad piirid ja eesmärgid oleksid kõikide osapoolte jaoks jätkuvalt relevantsed.

6.1 Mina-sõnumite kasutamine

Mina-sõnumid on suhtlemisviis, milles kõneleja keskendub enda tunnetele või uskumustele, mitte seesugustele mõtetele ja omadustele, mida ta kuulajale omistab. Mina-sõnum on oma perspektiivist rääkimine, hoidudes vastandumisest ja ründamisest. See võimaldab konflikte maandada ja ennast kehtestada nii, et kuulajasse suhtutakse lugupidavalt.

Mõned soovitused mina-sõnumite kasutamiseks:

  • Lausekonstruktsioon “Kui …., siis ma …” aitab vältida hinnangulisust. Kirjelda olukorda või teise inimese käitumist neutraalselt ja võimalikult faktipõhiselt, seejärel selgita, mis reaktsiooni see sinus tekitab. Näiteks: “Kui sind ei ole kohal meie kokkulepitud ajaks, siis ma tunnen, et need kohtumised ei ole sulle olulised.” Oluline on vältida süüdistusi.
  • Väldi kõikehõlmavaid ja resoluutseid üldistusi, näiteks alati ja mitte kunagi. Selle asemel, et lubada kellelegi alati olemas olla (s.o sisuliselt võimatu, sest igaüks vajab aega ja privaatsust iseenda vajaduste eest hoolitsemiseks), võid toetajana lubada anda endast parima, et olla toetatava jaoks olemas siis, kui ta seda vajab.
  • Väldi inimeste sildistamist hulluks, rumalaks, laisaks vms.
  • Räägi enda vaatepunktist lähtuvalt. Võrdle järgnevaid lauseid reakaupa:
See on vale.Ma leian, et see ei ole õige.
Sul on sellest täiesti suva!Mulle tundub, nagu sa ei hooliks sellest.
Ta valetas.Ma arvan, et ta võis valetada.
Ennast teistele avada on lihtne.Minu meelest on enda teistele avamine lihtne.
Trenn aitab sind kindlasti!Soovitan trenni tegemist.

Kahe tulba lauseid omavahel võrreldes märkad, et paremal on mina-sõnumid. Parema tulba lausetes väljendab kõneleja isiklikke arvamusi ega eelda, et need on ainus ja raudkindel tõde. Seevastu vasaku tulba lausetes ei näita kõneleja välja, et ta väljendab enda hoiakuid ja ideid kellegi või millegi kohta. Vasaku tulba laused ei jäta ruumi võimaluseks, et kõnelejal ei pruugi olla olukorrast täit pilti.

Selleks et enese väljendamine mina-sõnumite abil sujuks ka keerukates oludes, võib olla tarvis võtta hetk, et reflekteerida, milliseid emotsioone ja mis põhjusel tunned, ning mida ootad teiselt inimeselt. Mida selgemalt mõistame enda tundeid, seda lihtsam on neid väljendada. Püüa aru saada, mis juhtus, ja hinnata, kuidas see sind mõjutas. Mõtle sellelegi, mida sina või teised inimesed saaksid edaspidi teha, et sarnaseid konflikte tulevikus ära hoida.

 

Näide:
Paar minutit enne seda, kui oleksite pidanud sõbraga kokku saama, helistab seesama sõber ning ütleb, et tal on liiga palju koolitööd ning ta ei saa täna sinuga kohtuda.

Esimese hooga võid sõbralt tahta pahaselt nõuda, miks ta kooliasju varem ära ei teinud, või miks ta sulle varem teada ei andnud, et ta ei tule, ja seeläbi säästnud sind asjatust kohtumispaika tulemisest. Võib-olla reageerid isegi nõnda tugevalt, et süüdistad teda seepeale teie sõprusest mitte hoolimises või keeldud temaga mõnda aega rääkimast. 


Seevastu mina-sõnumite kasutamine aitab sul väljendada sõbrale, et tunned end selles olukorras pettunult ja pahasena ning sõber saab vabandada, tundmata end rünnatu või nurka surutuna. Saate arutada, mida selles olukorras ette saaks võtta. Näiteks võid proovida sõbralt küsida, kas tal on tõesti palju koolitööd teha või juhtus midagi, mille pärast ta unustas sulle aegsamini märku anda. Võite näiteks otsustada, et teete hoopiski koos koolitööd või leiate kokkusaamiseks uue aja. Mina-sõnumite kasutamine aitab läheneda olukorrale konstruktiivselt ning hoida ära edasist kahju. 

Mina-sõnumite kasutamist tutvustab vaimse tervise portaali Peaasi.ee video:

6.2 Küsimuste küsimine (avatud ja suletud küsimused)

Enne küsimuste esitamist toetatavale võiksid kaaluda, kas mõtteis mõlkuv küsimus on asjakohane ning toetamiseks vajalik. Küsimusi on otstarbekas esitada siis, kui need aitavad sul toetatavat paremini mõista ja on toetatavale abiks tema kogemuse ja teekonna mõtestamisel. Rohkearvulisi või niisama uudishimust ajendatud küsimusi võiks vältida, kuna need võivad mõjuda küsitlemise või survestamisena, ega pruugi usaldust äratada. Vahel tasub toetatavale selgitada, mis põhjusel küsimus esitatud sai − iseäranis siis, kui toetataval näib olevat keerukas sind usaldada, või ta paistab end ebamugavalt tundvat. 


  Üks viis küsimuste tarbekuse üle otsustamiseks on nende jaotamine avatud ja suletud küsimusteks. 
 

Suletud küsimused piiritlevad võimalikke vastusevariante: näiteks “jah” või ”ei” vastust võimaldavad küsimused nagu “Kas sinuga on kõik korras?”, või üsna spetsiifilist vastust eeldavad küsimused nagu “Mida sa sööd?”. Suletud küsimusi saab kogemuspõhises toes kasutada juhul, kui toetajal on soov saada toetatava kohta taustateadmisi, näiteks tema vanust, töökohta jms. Suletud küsimused on omal kohal ka siis, kui toetaja soovib õhustikku kiirelt n-ö “kraadida”, uurides toetatavalt näiteks: “Kas sa tunned end mugavalt?”, “Kas vajaksid üht pausi?” jne.

 

Avatud küsimused vastusevariante ei piiritle. Toetatav saab avada tõstatatud teemat just sel määral, mis on talle mugav. Tüüpilised avatud küsimused algavad küsisõnadega “Kuidas..?”, “Mida sa arvad..?”, “Räägi mulle lähemalt..” jmt. Küsija hääletoon mängib seejuures olulist rolli − eriti miks-küsimuste korral. Juhul, kui miks-küsimus esitatakse pineval või hinnangulisel toonil, võib see mõjuda etteheitvalt ja toetatav võib tõmbuda kaitsepositsioonile. Hea valik miks-küsimuse esitamiseks on neutraalne või soe hääletoon.


Vaimse tervise valdkonnas kasutatakse avatud küsimusi laialdaselt, kuna sellised küsimused annavad vastajale võimaluse jagada, meenutada, väljendada frustratsiooni jm. Argises vestluseski on avatud küsimuste küsimine omal kohal, muuhulgas selleks et aidata vestluskaaslasel tajuda, et tema võimaluste ampluaa võib olla laiem kui esmapilgul tundub. 

Alljärgnevalt leiad näiteid selle kohta, kuidas suletud küsimusi asendada avatutega: 

Suletud küsimus Avatud küsimus
Kas sa mõtled koolitee jätkamisele?Mida sulle tulevikus teha meeldiks?
Kas sa magad piisavalt?Milline on su tavapärane unerütm?
On sul hobisid?Millega sulle kõige rohkem tegeleda meeldib?
Kas sinuga on kõik hästi?

Kuidas sa ennast tunned?

Alljärgnevast videost leiad veel mõtteid avatud ja suletud küsimuste kasutamisest kogemuspõhises toes. 

6.3 Empaatiline kuulamine

Kogemuspõhises toetamises on empaatia isegi enam kui võtmetähtsusega. Empaatia on kogemuspõhise toe aluspõhimõte ja juhtprintsiip. Kuna toetaja ja toetatava vaheline suhe põhineb sarnastel kogemustel, on empaatilisus selles kesksel kohal. Kuulamise, toetamise, valideerimise, vastamise, kokkuvõtva tagasipeegeldamise ja abistavate ressursside-toimetulekuviiside jagamise lähtekoht on toetaja empaatilisus ja selle väljendamine. 

 

Empaatiline kuulamine seisneb vestluse käigus toetatavale tähelepanu pööramises ja tema öeldule siiralt ja vahetult reageerimises. Niisuguse kuulamise peamine omadus on toe ja julgustuse, mitte nõuannete või kriitika pakkumine. Kuulates empaatiliselt, loome toetatavaga emotsionaalse sideme ja leiame sarnasusi tema ja enda kogemuste vahel. Empaatiline kuulaja keskendub vestlusele kõigiti, hoidudes tähelepanu hajumisest; ta kuulab nn kogu kehaga, olles teadlik enda kehakeelest. Sellist kuulamist iseloomustab kuulaja kannatlikkus, toetataval vabalt rääkida laskmine ning toetatava väljendatud tunnete hoomamine. 

 

Empaatilise kuulamise hea tava: 

  • Toetatavale tema väljendatu tagasi peegeldamine. Eelista neutraalset hääletooni ja kasuta võimalikult palju toetatava enda sõnu. Hoidu oma tõlgendustest.
  • Kuuldu tagasi peegeldamisel või kokku võtmisel on hea küsida näiteks: „Kas ma saan sinust õigesti aru, et… ?“. See annab toetatavale võimaluse mõtet täpsustada, parandada või laiendada.
  • Kinnita, et toetatava tunded on asjakohased. Võid selleks kasutada näiteks sedalaadi fraase: “Arusaadav, et sa nii tunned,” “Ma mõistan, mis tunne see võib olla”, “Sellises olukorras on igati loogiline end nii tunda.”

Vaata videot, millest leiad veel mõtteid empaatilisest kuulamisest kogemuspõhises toes! 

etEstonian