8. Enesehoid

Sissejuhatus

Selles peatükis pöörame tähelepanu sellele, kui oluline on hoolitseda kõige tähtsama inimese eest oma elus – iseenda eest! Esmalt tutvustame, mida peame silmas enesehoiu all ning miks on esmatähtis keskenduda oma heaolu hoidmisele ja kaitsmisele. Seejärel anname nõuandeid, kuidas hinnata oma enesehoiu vajadusi ja leida viise, kuidas neist vajadustest teistele teada anda. 

 

Üks inimloomuse imetlusväärsemaid külgi on tahe olla kangelaslik, aidata ja olla olemas inimeste jaoks, kes on oma sihi kaotanud. Lisaks toetatavale on su elus tõenäoliselt teisigi inimesi, kellele enda aega pühendad, näiteks pereliikmed, sõbrad, tuttavad või kolleegid, kes vajavad samuti sinult nõu, ärakuulamist ja vahel ka emotsionaalset tuge. On oluline, et sa ei unustaks, et ka sina ise oled inimene nagu needki, kellele oma aega ja toetust pakud. Sinagi väärid ja oled ära teeninud puhkust, abi ja armastust. 

 

Samal ajal, mil keegi teine vajab tuge, võib olla keerukas pühendada aega iseendale. Enesehoiule tähelepanu pööramata annab kogemuspõhine toetaja endast aga ülemäära palju ja võib mattuda toetatava murede alla. Liiga palju andes võib end kaotada otsatusse teiste toetamisse. See võib omakorda kehvasti mõjuda sinu tervisele, viies näiteks läbipõlemiseni ja kaastundeväsimuseni ja tekitades olukorra, milles veidi hiljem vajad kogemuspõhisest toetamisest juba pikaajalisemat pausi. Ka su toetatav võib nii jääda ilma kontaktist endale usaldusväärse inimesega. 

 

Kogemuspõhine toetamine käigu seega tasa ja targu! Toetamisega peaks piiri pidama ja enda heaolul kindlasti silma peal hoidma. Sel moel saab teistele inimestele olemas olla ka pikas perspektiivis, tekitamata sealjuures emotsionaalset kahju enesele ega teistele, ja austada seejuures enda vajadusi.

8.1 Enesehoiu vajaduste hindamine

See, millistes tegevustes seisneb enesehoid, võib erineda inimeseti, sest igaühel meist on omaenda hobid, eelistused ja varasemad kogemused. Esimese hooga ei pruugi sa kohe teada, mis tegevused just sind kõige enam toetavad. Järgnevad küsimused võivad sind aidata emotsionaalset heaolu toetavate tegevuste leidmisel: Mis tegevused viivad su mõtted muredest eemale ja haaravad endasse? Kus ja millal tunned end kõige lõõgastunumalt?

 

Enesehoid on andmise ja vastu võtmise vahelise tasakaalu hoidmine. See puudutab nii aega kui energiat: mida enam pühendad aega teiste toetamisele ja kuulamisele, seda rohkem vajad puhke- ja kvaliteetaega iseenda jaoks. 

 

Järgnevas harjutuses palume sul kirja panna, millised tegevused su “akusid laevad” ja millised tegevused tekitavad stressi või võtavad energiat. Näiteks uinaku tegemine või sõpradega toredasti aja veetmine võib sulle energiat juurde anda, samas kui tööülesannete täitmine või meilidele vastamine võib kõvasti väsitada. Püüa luua võimalikult pikk nimekiri sinu jaksu röövivatest ja taastavatest tegevustest!

Selle lihtsa harjutuse mõte seisneb selles, et teadvustades, mis laadi tegevused sind väsitavad, on kergem oma päevakavasse sihipäraselt planeerida puhkust ja positiivsust. 

 

Enesehoiu vajaduste hindamiseks sobib hästi valgusfoorisüsteem, mis aitab sul (ning su sõpradel, pereliikmetel, tervisespetsialistidel – juhul, kui seda nendega jagad) hinnata, kas sul läheb hästi, kas võiksid mõelda rahulikumale töötempole või võiksid abi otsida. 

  • Roheline tuli tähistab emotsionaalset ja vaimset heaolu. Selline seisund tähendab, et sul võib esineda väikeseid, igapäevaelulisi raskuseid, kuid tunned end üldjoontes positiivselt ning sul jätkub jaksu nii kohustusteks kui vaba aja tegevusteks. Oled tasakaalus ja tunned end turvaliselt. 
  • Kollane tuli tähistab seisundit, kus tuled küll toime, kuid seisad silmitsi juba tõsisemate raskustega. Võid vajada tavalisest enam puhkeaega, kogeda ärevust või alanenud meeleolu, jaksu tegutsemiseks on vähem. Oled lähenemas turvalise tsooni piirile või seisad täpselt piiri peal.
  • Punane tuli osutab sellele, et asud väljaspool oma turvatsooni. See võib tähendada, et su tervis kisub kiiva, sa pole sina ise ning võid tunda end ootamatuste või raskuste ees võimetuna. Juhul, kui abi ei jõua sinuni piisavalt kiiresti, võib punase tule tsoonis viibimine päädidakriisiolukorraga.

Alljärgnevalt toome näite, kuidas valgusfoorisüsteemi kasutada saab. 

Tabeli täitmiseks peaks appi kutsuma teise inimese: tulbad “Mida mina märkan”, “Mida mina saan teha” ja “Mida teised saavad teha” täidad sina kui toetaja ja seda harjutust tegev inimene ise; tulbas “Mida teised märkavad” saavad vastata näiteks su sõbrad, pereliikmed või tervisespetsialistid, kellega regulaarselt kohtud. Kui tabel on täidetud, võid selle välja printida ja teistega jagada.

Siit leiad tabeli ise täitmiseks:

8.2 Enesehoiu vajadustest teistele märku andmine

Enesehoiule aja pühendamist ei peaks keegi häbenema, kuid ometi võib mõnikord olla kontimurdvalt keerukas teistele teada anda, et sul on vaja võtta aega enda jaoks või teha oma töös ümberkorraldusi. 

 

On mitmeid olukordi, kus enesehoiu vajadusi võib olla tarvis välja tuua:

  • Organisatsioonide, seltsingute ja muude kogukondadega liitudes võiks kohe alguses mainida oma erivajadusi, olgu selleks siis näiteks vajadus pikema lõunapausi järgi või kokkulepe suhelda eeskätt tekstisõnumite teel. Kui juba oled mõne kollektiivi liige, võib heaks lahenduseks olla niisuguse jutuajamise korraldamine, kus nii sina kui ka teised saavad välja tuua aspekte, millele tähelepanu pööramine aitab neil end mugavamalt tunda. Muutused ei juhtu iseenesest, vaid need saavad aset leida üksnes siis, kui keegi julgeb sõna võtta, seega tasub härjal sarvist haarata! 
  • Kui pead töölt haiguslehe võtma, töökoormust vähendama või asuma tööle kodukontoris, tuleks sellest otsesõnu, sõnaselgelt märku anda. Andes kolleegidele esimesel võimalusel märku, et pinged kuhjuvad ja kohustused hakkavad sul üle pea kasvama, annab see neile võimaluse seda varakult arvesse võtta oma tööplaanide kujundamisel. Aegsasti teavitamine võib aidata kõigil osapooltel läbipõlemist ennetada. Usu - ajal, mil sina viibid eemal, et pöörata tähelepanu enda heaolule, saavad su kolleegid kenasti hakkama. 
  • Sõprade ja lähedaste ees võib olla keerukas haavatav olla. Üldjuhul ei soovi inimesed, et teised nende pärast muretseks ega paanikasse satuks. Tuleb siiski tõdeda, et kui kellestki hoolida, soovitakse tema jaoks olemas olla. Enda avamine aitab sageli kaasa paremale teineteisemõistmisele ja sügavamale suhtele. Teil võib õnnestuda ka vastastikku kasulik olla - näiteks saad sina aidata sõbral eksamiks valmistuda ning sõber aitab sul kodu koristada. Kui keegi sulle abi pakub, siis sa ei pea seda häbenema ega ette-taha vabandama nn “tülitegemise” pärast: proovi teda hoopiski siiralt tänada!
  • Võib olla väga raske paluda, et keegi lõpetaks sinu suhtes mingil kindlal moel käitumise või annaks sulle ruumi. Seda iseäranis juhul, kui tegu on lähedasega. Pereliikmete, eriti vanematega, võib olla kõige raskem sedalaadi vestluseid pidada. Kui sellest teemast kõnelemine tundub sulle liiga raske, võid oma mõtted hoopiski kirja panna või paluda vanematel sind vahele segamata ära kuulata. Lähedastel ei pruugi oma käitumisviiside muutmine lihtsalt tulla, aga see on kahtlemata võimalik. 

 

Tõdemus “ükski inimene pole saar” käib ka sinu kohta ning vahel võid olla sina see, kes kaaslastelt tuge vajab. Veendu enne teistele abikäe ulatamist, et oled iseenda sõber. Kohtle iseend nii, nagu käituksid hea sõbraga!

etEstonian