1. Mis on kogemuspõhine tugi?

1.1. Definitsioon

Kogemuspõhine tugi (ingl k peer support) on suhestumise meetod, mis aitab teisele inimesele tuge pakkuda või teiselt tuge saada, ning seda võimaldavad inimlikul tasandil jagatud kogemused ja teise inimesega ühised omadused. Ainuüksi tõik, et oleme inimesed, võimaldab meil teistega samastuda: meil on vanemad, omandame suhtlemisoskusi, kohaneme muutustega oma elukeskkonnas ning oleme ühiskonna osa. Isegi need kõige tavalisemad elu osad võivad olla teise inimesega suhestumise alus.

Kõige laiemas mõistes võib kogemuspõhist tuge kasutada mistahes olukorras, kuna inimestena kuulume mitmetesse sotsiaalsetesse rühmadesse (näiteks oleme kellegi klassikaaslased, töökaaslased, sõbrad vms) ning saame seetõttu ümbritsevaid pidada endaga sarnaseks ja võrdseks. Olgugi, et lähedase toetamine on õpitav oskus, on see ühtlasi võrdlemisi loomulik osa meie igapäevasest suhtlusest. Võime end tihti leida olukorrast, kus me kuulame ja pakume kellelegi teisele abi ilma, et oleksime sellest teadlikud. Kogemuspõhine tugi võib aset leida mistahes kahe kogemuslikult sarnase inimese vahel, ükskõik millises situatsioonis, olgu see näost-näkku või veebis.

Vaimse tervise valdkonnas pakub kogemuspõhist tuge inimene, kes on kogenud traumat, psüühikahäiret ja/või emotsionaalset pinget, ning on need kogemused läbi töötanud, neist taastunud ja omandanud kogemuspõhise toetamise põhitõed. Vaimse tervise kogemuspõhise toe pakkumisel võivad jagatud kogemused olla erisugused – näiteks võib teil olla ühine diagnoos või ühine keeruline üleelamine nagu lähedase kaotus, lahkuminek, raskused tööl või suhetes jmt.

Kogemuspõhise toe pakkumisel on kõigi selles protsessis osalevate inimeste vaated ja kogemused võrdselt väärtustatud. Seejuures ei tohiks propageerida mingit kindlat tehnikat ega mõtteviisi. See, kui palju tuge pakutakse ja saadakse, sõltub osaliste vajadustest.

Kuidas erineb kogemuspõhine tugi kogemusnõustamisest?

Neil kahel on suur ühisosa, ent need ei ole samad. Kogemuspõhine toetus on laiem katustermin, mille alla mahuvad mitmed erinevad toetamise viisid ja vormid. Kogemusnõustamine on üks kogemuspõhise toetamise vorme — sihipärane ja formaliseeritud toetamise vorm, mis vajab täiendavat väljaõpet ja juhendatud praktikat. Nende vormide ja tüüpide kohta saad lähemalt lugeda juba alapeatükkidest 1.4 ja 1.5. Lühidalt võib aga öelda, et iga kogemusnõustaja on kogemuspõhine toetaja, aga iga kogemuspõhine toetaja pole kogemusnõustaja. Peer Support+ materjalide läbitöötamine võib olla hea esimene samm kogemusnõustaja väljaõppe suunas!

Kogemusnõustamine on Eestis üks levinuim sihipärase ja formaliseeritud kogemuspõhise toetamise vorm. Kui oled huvitatud kogemusnõustaja väljaõppest, uuri lähemalt infot ja organisatsioone Kogemusnõustajate Koja kodulehelt.

1.2. Mida teeb kogemuspõhine toetaja?

Iga kogemuspõhise toetaja pakutud tugi on isesugune, kuna sõltub olukorrast ja tema pädevustest. Kogemuspõhise toetamisprotsessi tuum on suhe võrdsete osapoolte vahel, eesmärgiga toetada abivajajat taastumisel.

Järgnevalt on toodud mõned näited kogemuspõhise toetamise eri viisidest:

Kuulamises ja suhtlemises seisnev tugi
Praktiline abi igapäevategevustes
Toetaja jagab abivajajaga isiklikult läbi elatud kogemust
Taastumise teekonnal olevate inimeste eestkoste/huvikaitse (ingl k advocacy)
Abistavate materjalide, vahendite ja teabe jagamine
Enesehoiu tehnikate õpetamine
Kogukondade ja tugivõrgustike loomine
Kogemuspõhise toetusgrupi käima lükkamine, vedamine
Taastumisprotsessi tegevuskava koostamine koos abivajajaga
Kogemuspõhiste toetusprojektide haldamine

1.3. Kogemuspõhise toetaja oskused

Kogemuspõhise toe pakkujalt eeldatakse head suhtlemisoskust, aktiivset kuulamisoskust ja empaatiavõimet abivajaja suhtes, seda nii formaalsetes oludes (näiteks projektitöös, asutustes, üritustel) kui ka mitteformaalselt (toetusgrupis, kogukonnas). Kogemuspõhise toe pakkuja puutub kokku erinevate situatsioonide ja muredega, mis panevad tema võimed proovile, mistõttu arendab ta mitte üksnes eelpool mainitud võimeid, vaid see tuleb kasuks ka tema teistes oskustes.

Kogemuspõhine toetaja peaks omama järgmisi baasoskusi:

Suhete loomine inimestega
Toetaja suhtleb viisil, mis arvestab teiste väärikusega, ja püüdleb positiivse ja austava suhte poole. Huvitub siiralt kaaslasest ja näitab seda välja. Jääb ka keerulistes või pingelistes olukordades lugupidavaks ja püüab abivajajaga arvestada.
Käitumine
Toetaja näitab üles tundlikkust selle suhtes, mida abivajaja võib tunda, ei lisa omapoolseid hinnanguid, on empaatiline ning reageerib nagu võrdne võrdsele: siiralt ja isiklikult. Ta jagab oma isiklikke kogemusi valikuliselt, lähtudes abisaaja individuaalsetest vajadustest, et toetada teda kõige paremini, ja et suhe keskenduks abivajajale.
Suhtlus
Ta kuulab abivajajat hinnanguvabalt ja empaatiliselt ning suhtub temasse tingimusteta lugupidamisega. Selleks, et abivajajat paremini mõista, rakendab ta erinevaid suhtlusviise ja -oskusi, ning kohandab oma suhtlemisstiili ja tonaalsust vastavaks konkreetsele olukorrale ja inimesele. Tema keelekasutus on taastumise-keskne (kasutab sõnu, mis kirjeldavad teda ennast, tema kogemusi ja seda, mis teda isiklikult on aidanud) ning ta paneb rõhku abivajaja tugevatele külgedele.
Kriitiline mõtlemine
Ta kuulab empaatiliselt (lähemalt selle kohta Suhtlemisoskuste peatükis, osas 6.3 – Empaatiline kuulamine) , et olukorrast paremini aru saada, ja mõistab, et iga probleemi saab vaadelda rohkem kui vaid ühest võimalikust küljest. Adub oma tegude võimalikku mõju ja tagajärgi ning, kui vaja, aitab abivajajal kaaluda erinevate tegutsemisviiside või valikute võimalikke resultaate. Tunnetab hästi oma rollist tulenevaid piiranguid.
Lootuse sütitamine ja hoidmine
Toetaja tegutseb lootusrikkalt ja väljendab veendumust, et ka teistel on võimalik olla edukas oma taastumise teekonnal. Ta püüab olla realistliku optimismi eluline näide, ilmestades sellega, et ka rasketes olukordades on võimalik teha häid valikuid.
Enesejuhtimine ja vastupidavus
Toetaja mõistab enesehoiu ja stressiga toimetulemise tähtsust ja kasutab tehnikaid, mis aitavad tal teiste toetamise kõrvalt jääda hea (vaimse) tervise juurde. Ta püüab jääda rahulikuks ning oskab maandada stressirohkeid või keerulisi olukordi.
Paindlikkus ja kohanemisvõime
Toetaja on avatud uutele ideedele, tuleb toime teadmatuse või muutlike oludega ning on võimeline kohandama oma plaane või käitumist vastavalt olukorrale. Kui vajadus tekib, on ta avatud meelega ja valmis leidma kompromisse.
Eneseteadlikkus ja enesekindlus
Toetaja suhtlemisviisis on võrdsel kohal enesekindlus ning avatus teiste mõtetele ja arvamustele. Ta oskab ennast analüüsida ja mõistab, et isiklikud mõtted ja hoiakud võivad mõjutada tema tegusid või käitumist.
Algatus- ja pühendumisvõime
Toetaja on usaldusväärne ning viib oma tööülesanded lõpuni. Ta on hea vaistuga ja teab, millal tuleks otsida nõu või abi kellegi teise käest. Teda saab usaldada iseseisvalt töötama.
Tiimitöö oskused
Toetaja jagab tiimikaaslastega koostööaltilt oma teadmisi, ideid ja materjale. Ta täidab meeskonnas oma tööülesandeid ja kohustusi, austades seejuures kolleegide rolle ja kohustusi.
Kestev õpe ja arenguvõime
Toetaja on elu ja töö suhtes uudishimulik. Ta oskab töös leida aspekte, milles enda arendamine võib talle kasuks tulla ning ta haarab kinni õppimise ja enesearendamise võimalustest. Ta mõistab isikliku arengu ja oskuste arendamise väärtust. Ta hoiab ühendust teiste kogemuspõhise toetamise kogukonna liikmetega ja see aitab tal pakkuda tuge, mille aluseks on autentsus ja kogemuspõhisus. Samuti aitab kontakt teiste toetajatega püsida kursis kogemuspõhise toetamise tuumväärtustega ning pakub tuge toetajale endale.

Allikas: Peer Support Canada

Kuigi kõik eelnevalt loetletud oskused on kogemuspõhise toe pakkumisel tähtsal kohal, on meil kõigil oma tugevused ja nõrkused. Ei ole olemas täiuslikku kogemuspõhist toetajat. Selle asemel, et üritada kõiges hiilata, on toetajal mõistlik keskenduda hetkel olemasolevate oskuste rakendamisele ja hoida uute oskuste omandamise suhtes avatud meelt. Lisaks taastumisteekonnal olevate inimeste (toetatavate) toetamisele saavad kogemuspõhised toetajad leida tuge ka teistelt toetajatelt ning aidata üksteistel enda arenguvajadustega toime tulla.

Toetaja eneserefleksiooni küsimused

Millised eelnimetatud oskustest on sinu tugevad küljed?
Milliseid nendest oskustest tahaksid sa enim omandada või arendada?

1.4. Kogemuspõhise toetamise keskkonnad

Kogemuspõhise toe pakkumise meetod sõltub toetamise kontekstist ja ka vastupidi. Näiteks kogemuspõhiste tugigruppide kohtumisi ei saa pidada spontaanselt mõnes juhuslikus kohas. Avalikes kohtades võib inimestel olla raske rääkida valulikest teemadest, ajapiirangud võivad aga segada pikemaid arutelusid. Üldiselt peab kogemuspõhise toe pakkuja arvestama käesoleva olukorra piirangutega ja võimalustega ning valima nendest tulenevalt vajadusel teise asukoha, korraldama uue kohtumise või, kui toe pakkuja tunneb, et tal pole piisavalt aega või energiat toetatava toetamiseks, tutvustama toetatavalele mõnda teist kogemuspõhise toe pakkujat.

Järgnevalt on loetletud kogemuspõhise toetamise eri vormide tavapärased asukohad ja olukorrad:

Mitteformaalne kogemuspõhine toetus – See on igapäevaelu loomulik osa ja võib leida aset, kus tahes. Piisab vaid sellest, et kaks inimest leiavad suheldes midagi ühist ja loovad omavahel toetava kontakti.
Klubimaja või päevakeskus – Klubimajad ja päevakeskused on sotsiaalse suunitlusega asutused, mis pakuvad sarnaste kogemustega inimestele ühist ruumi ja võimalusi kohtumiseks ning vaba aja veetmiseks. Ühised tegevused pakuvad võimalust kogemuste üle arutlemiseks ja tegevustes osalejate vahel saab seega toimuda mitteformaalne kogemuspõhine toetus. Heaks näiteks sellest vaimse tervise vallas on Haabersti Klubimaja.
Eneseabi, vastastikune toetamine (kogukonna vaimse tervise tugitegevuste raames) – See esineb peamiselt kogukondlikes ja ühiskondliku suunitlusega organisatsioonides, tegevustes, programmides ja kodanikualgatustes. Kuna nende liikmeid ühendab niigi ühine eesmärk, on neil põhjust olla teadlik üksteise muredest ning neid arutada. Kogemuspõhine toetus on kogukonnaliikmete vahel toimuv vabatahtlik, loomulik ja vastastikune protsess, aga ka vajalik tööriist meeskonnas stabiilsuse ja rahulolu loomiseks. (Vastastikuse toetuse kohta võib lähemalt lugeda Vaimse tervise rohelise raamatu alajaotusest 'Kogukonna vaimse tervise tugitegevused', lk 30. Vaimse tervise tugitegevused pole otseselt suunatud vaimsele tervisele, kuid mõjutavad seda kaudselt - eri vanusrühmadele mõeldud huviringid, liikumisrühmad, laulukoorid jmt.)
Formaalne ja sihipärane kogemuspõhine toetamine (kogukonnateenusena) — üks-ühele või grupis toimuv sihipärane toetamine, mis toimub inimese elukohale võimalikult lähedal. Toe saamiseks ei pea inimene lahkuma oma tavapärasest elukeskkonnast. Kogukonnateenusena pakutav kogemuspõhine tugi on näiteks kogemusnõustamine ja kogemusnõustajate poolt veetavad tugigrupid (juhul, kui need ei toimu kliinilises keskkonnas, näiteks haiglas). Teemad puudutavad sageli hariduse omandamist, tööelu, vaimset tervist, enda õiguste eest seismist jmt. Kogemuspõhiseid toetajaid rakendatakse selles kontekstis sageli nii palgaliste töötajate kui vabatahtlikena.
Tööalane kogemuspõhine toetamine – Oma organisatsiooni töötajate seast valitakse välja inimesed, kellel on teatud läbielamisi ja kes saavad oma kogemuste najal kolleegidele tuge pakkuda, ja nad saavad kogemuspõhise toetaja ettevalmistuse. Kolleegide vahel toimub kogemuspõhine toetus ka argiselt ja mitteformaalselt, kui nad jagavad üksteisega oma raskusi, muresid ja saavutusi. Autoritele teadaolevalt ei ole Eesti töökohtades vaimse tervise toe rõhuasetusega võimalusi seni laiemalt rakendatud, kuid mentor- ja niinimetatud buddy-süsteemid (uute) töötajate (sisseelamise) toetamiseks toimivad sarnasel printsiibil.
Kliinilise fookusega kogemuspõhine tugi (kogukonnateenusena) – kogemuspõhised toetajad (enamasti kogemusnõustajad), kes töötavad kliiniliste teenusepakkujate juures ja pakuvad tuge sealsetele patsientidele/klientidele. Kogemuspõhise toetaja ülesanne võib olla näiteks nõustamine, juhtumikorraldus, patsiendi/kliendivaate esindamine teenuste arendamisel.
Kogemuspõhine tugi kliinilises keskkonnas/raviasutustes – ka raviasutustes võimaldatakse kogemuspõhist tuge. Kogemusnõustajad võivad formaalset tuge pakkuda enamasti üks-ühele või grupis - haiglas ambulatoorset või statsionaalset ravi saavatele patsientidele, rehabilitatsioonikeskustes, akuutosakondades jm. Kogemusnõustaja võib olla multidistsiplinaarse ravimeeskonna liige. Mitteformaalne toetus võib toimuda ka grupis osalevate või samu teenuseid kasutavate inimeste vahel loomulikul teel tekkivate toetavate kontaktide näol.

1.5. Kogemuspõhise toetamise vormid

Kogemuspõhist toetamist õppides võib sul tekkida tunne, et sa oled seda juba praktiseerinud ilma, et sa sellest teadlik oleksid. Sul on tõenäoliselt õigus – kellegi kuulamine, kui nad end sulle avavad, neile aja ja tähelepanu pühendamine ning lahkete sõnade või hea nõu pakkumine on kõik oluline osa kogemuspõhisest toetamisest.

Kogemuspõhist toetamist võib esineda mitmel kujul. Mitteformaalne kogemuspõhine toetamine leiab aset spontaanselt ja loomulikul viisil, eriti kui inimesed märkavad raskes olukorras teineteist ja annavad endast parima, et pakkuda tuge. Formaalses vormis kogemuspõhine toetamine leiab aset organisatsioonides või avalike teenuste raames, mispuhul toetajal võib vaja minna kogemuspõhise toetamise tunnistust või väljaõpet.

Alloleval joonisel on näha kogemuspõhise toetamise keskkondi ja eri vorme, alustades mitteformaalsematest ja lõpetades kõige formaalsematega. Need erinevad üksteisest, sõltudes toetamise kontekstist ja järgnevatest aspektidest:

Kas toe pakkumine on spontaanne või sihipärane?
Toetamise struktureeritus – kas see on lihtsalt tuttavaga muredest rääkimine või on selleks vaja aeg kirja panna; kas see on loomulik ja vastastikune suhtlus või vaimse tervise teenus?
Kas see on igapäevane tegevus või vajab toetaja kogemuspõhise toe pakkumiseks kutsetunnistust?
Kas see on vabas vormis ette planeerimata tegevus või käivad sellega kaasas kindlad reeglid ja standardid?
Kas see võib toimuda ükskõik, mis kell ja kus tahes või on sel konkreetne asukoht, näiteks vaimse tervise keskus või kontor?

1.6. Allikad

Ülevaateartikkel kogemuspõhise toetamise kohta (teadusajakirjas Journal of Mental Health, 2011): vajuta avamiseks siia

(Ingliskeelne käsiraamat): A Handbook For Individuals Working in Peer Roles, autor Sera Davidow: vajuta avamiseks siia

Vaimse tervise roheline raamat (Sotsiaalministeerium 2021)

Loe lisaks:
Lootuse hoidjale. Suhtlus- ja nõustamisoskused sotsiaal- ning kogukonnatöös: inimeste toimevõimekuse arengu toetamine. Dagmar Narusson, 2021. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (E-raamatu püsikirje e-kataloogis ESTER)